Vabadus kui meie suurim varandus

 Projekti kestus: märts– november 2023

Projekti eesmärgiks on, et eestivene noored oskaksid hinnata Eesti lähiajaloo sündmuste näitel, kui oluline on riigi iseseisvuse hoidmine ja väärtustamine nii riigi kui üksikisiku tasandil. Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu püsinäitus keskendub Eesti lähiajaloo tundlikele teemadele, mis ikka veel tekitavad paljudes eestivene õpilastes, aga ka õpetajates küsimusi, vastumeelsust või ka konflikte klassiruumis. Projekti teine eesmärk on luua tihedam side eestivene koolidega, et tulla õpetajatele tundlike teemade käsitlemisel mäluasutusena appi. Riigikaitse esimene eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus. Just minevikusündmuste analüüs aitab praegustel noortel mõista, millist hävingut, repressioone ning vabaduste piiramist võivad kaasa tuua sõjad ja okupatsioonid ning kui oluline on nende sündmuse kordumise vältimiseks panustada Eesti Vabariigi kaitsesse nii riigi kui üksikisiku tasandil. Lisaks aitab paralleelide loomine II maailmasõja eelse ja aegse rahvusvahelise olukorraga hinnata rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsust ning Eesti osalemise olulist nende töös.

Projekti käigus on Ida-Virumaa, Tallinna ja Maardu vene emakeelega noortel on võimalus külastada Vabamut, et osaleda muuseumitunnis “Vabadus kui meie suurim varandus”. Tund on mõeldud 7.-12. klassi õpilastele ning käsitleb sõja ja rahu teemat, rääkides lugusid eestlaste valikutes Teise maailmasõja ja sellega kaasnenud okupatsioonide ajal ning samuti läbida Noorte Vabamu õppeplatvormil samateemaline kursus.

Muuseumitundide läbiviimist ja veebikursuse välja töötamist toetab Eesti Vabariigi kaitseministeerium.

Erasmus+ projekt I AM

Projekti kestus: juuni 2021 – juuni 2023

Erasmus+ projektis I AM (inglise keeles Inclusive and Accessible Museums, eesti keeles kaasavad ja juurdepääsetavad muuseumid), mida rahastas programm „Erasmus+“ (2. põhimeede) osalesid kuuest Euroopa riigist pärit asutused: mu-zee-um (Belgia), Berliini müüri sihtasutus (Saksamaa), Calouste Gulbenkiani sihtasutus (Portugal), MUSAC (Hispaania), Vabamu (Eesti) ja creACTive (Põhja-Makedoonia). Projekti eesmärk oli luua metoodiline töövahendikomplekt (e-raamat), mis aitab muuta uued teemad ja kohad noortele, eriti õpiraskuste ja intellektipuudega inimestele, kättesaadavamaks ning arusaadavamaks.

Projekti esimene osa hõlmas virtuaalsete muuseumiekskursioonide võimalusi. Virtuaalsed ekskursioonid olid eriti asjakohased koroonapandeemia ajal, mil paljud muuseumid olid sunnitud tegutsema digitaalselt. Projekti käigus töötasime välja viis virtuaalekskursiooni, mida muuseumid või mälestuspaigad saavad oma programmidega kohandada. Nendeks on interaktiivne salvestatud ekskursioon, interaktiivne reaalajas ekskursioon, salvestatud esitus, reaalajas esitus ja virtuaaltund.

Projekt teine osa on meelterännak, mis on mõeldud intellektipuudega noortele. Meelterännak on meetod, mis aitab eri meelte abil rikastada muuseumi või mälestuspaiga külastuskogemust. Pedagoogid ja noorsootöötajad saavad luua omaenda meelelised vahendid, mis aitavad intellektipuudega noortel uurida muuseumi või mälestuspaika ning avastada teoseid, eksponaate või teemasid nägemise, kuulmise, kompimise, maitsmise ja haistmise kaudu.

Lisaks üksikasjalike juhistele on töövahendite komplekti lisatud ka fotod ja videonäited, et pedagoogid, noorsootöötajad või teised muuseumitöötajad saaksid koostööprojektist inspiratsiooni ammutada E-raamat on PDF-failina saadaval eesti, inglise, portugali, hispaania, hollandi ja põhja-makedoonia keeles ning epub-failina inglise keeles.

Loe eestikeelset käsiraamatut siit: I am projekti käsiraamat haridus- ja noorsootöötajale .

Loe inglisekeelset  raamatut siit.

Teabepäevad Eesti digiühiskonna kujunemise loost

Projekti kestus: veebruar– november 2022

Teabepäevade raames korraldatud õpilaste õppekäigud, mis sisaldasid näitust “Miks Eesti? 30 aastaga ENSV-st e-Eestiks” ning sellega kaasnenud töötubasid, külastas muuseumis kokku 2976 õpilast. 10 kuu jooksul võttis teabepäevast osa 143 gruppi pea kõigist Eesti maakondadest. Teabepäevad olid suunatud 7.–12. klassi õpilastele ning need toetasid nii õppekava üldpädevusi kui eri ainete – tehnoloogiaõpetus, arvutiõpetus, ettevõtlus- ja majandus, ajalugu ning ühiskonnaõpetus – õppetulemusi.

Teabepäeva raames külastasid õpilased juhendaja abil näitust; uudistasid vanu arvuteid, telefone ja masinaid; arutlesid valikute üle, mis eestlased 90ndatel tegema pidid; uurisid, mis on olnud Eesti edupant e-riigi arendamisel ning edukate tehnoloogiaettevõtete loomisel ning analüüsisid, milline võiks olla digiriigi tulevik.

Loovust arendavas praktilises töötoas tuli lahendada mõni eluline probleem uue või parendatud digilahenduse või -tehnoloogia abil. Noortel loovust ja praktilist mõtlemist jagus – lühikese ajaga suutsid nad välja töötada nutikaid äppe, veebilehti, roboteid jms. lahendusi. Näiteks ise prügi sorteerivad prügikastid koolimajadesse, tehisintellektist abiõpetajad, nutikad kaardilahendused, turvalisemad elektritõukerattad, ühtne õppelatvorm, kus on kõik õpikud, töövihikud, õppeülesanded jne, ning rakendus, mis annab märku digiprügist sinu seadmes või e-postkastis.

Õpilaste mõtted näituse külastusest Uurisime teabepäeval osalenud 32. keskkooli gümnaasiumiõpilastelt näituse, e-riigi ja tehnoloogia arengu kohta. Jagame siinkohal mõningaid mõtteid.

Minu jaoks tähendab e-riik seda, kui on võimalik enamik tegevusi teha ära interneti teel. Näituse värvikam ese kindlasti oli arvuti Juku ning mõtted, mis kõlama jäid: eestlaste nutikus ja motivatsioon uusi asju ellu viia – ning seda kiiresti. Arvan, et õpilaste huvi tehnoloogia vastu aitaks hoida see, kui meil oleks rohkem IT-tunde kooliprogrammis. Kuidas näen digiühiskonna tulevikku 20 aasta pärast? Sellele on raske vastata, sest pole ise nii kaua veel elanudki ja ei suuda ettekujuta, palju selle ajavahemikuga juhtuda võib.

********

Minu jaoks tähendab e-riik seda, et enamikku teenuseid ja muid tegevusi saab teha läbi interneti. Näituse külastuse juures jäi kõlama Eesti idufrimade arvukus ja edukus ning et see jätkuks, tuleks pakkuda õpilastele võimalikult palju erinevaid võimalusi IT õppimiseks. 20 aasta pärast pakub digiühiskond meile kindlasti kordades rohkem võimalusi, on veel kiirem ja innovaatilisem ent ka väga habras.

******

E-riik tähendab minu jaoks seda, et enamik igapäevategevusi tehakse netis. Näituse külastusel giidiga jäi meelde ükssarvik ja erinevad vanemad arvutimängud. Me oleme jõudnud paljudets teistest riikidest tehnoloogia arengus ette, sest meil on palju ettevõtteid, kes keskenduvad tehnoloogiale ja IT-le ning innovatsioonile. Lisaks koolitudndides tuleks kindlasti õpilastele teemat lähemalt tutvustada kooliväliselt ning valdkonna inimeste kogemuste kaudu, see tagab ka meile tehnoloogiaga seotud erialadel järelkasvu. Usun, et 20 aasta pärast võin nii mõndagi usukumatut tehnoloogi valdkonnas juhtuda alustades isesõitvate sõidukite arvu kasvuga ning lõpetades igapäeva elu lihtsamaks muutavate lahendustega. Fakt on see, et siit on ainult edasi minna. Õpetajate mõtteid näituse külastusest Jäin rahule. Näituse selgitused ei olnud õpilaste jaoks liialt pikad, küsiti elulisi küsimusi ja läbiviija sai noortega ilusti hakkama. Töötuba oli tore, tundus, et noored tõesti tegid koostööd. Jäin väga rahule. Näitus on hästi informatiivne ja atraktiivne. Teema oli ka aktuaalne ja noorte maailmaga täielikult seotud. Töötuba tundus noori kõnetavat, hakkasid kohe tööle, kuigi päev oli eelnevalt olnud pikk. Terve aeg tehti usinalt hooga tööd ja keegi ei tundunudki enam väsinud 🙂 Hästi tore, et osalised said ise meisterdada, legod toimivad alati 😉 Programmi läbi viiv giid haldas noori hästi, rääkides piisavalt valju häälega ja mõjudes konkreetselt.

****

Olen näituse külastuse ja töötoaga väga rahul. Näitus ja giidituur selgitavad, et Eesti nutiedu saabus teadlike valikute ja eeltöö abil. See info jõuab ka teismelisteni, kuid võib tunduda, et ei jõua. Töötuba on õpilastele suurepärane võimalus kasutada oma loovust ja mõelda probleemidele neid ümbritsevas tegelikkuses.

****

Jäin muuseumitunni ülesehitusega väga rahule. Muuseumitund oli üles ehitatud informatiivselt praktilisele. Õpilased said kuulata/näha ja teises osas ise käed külge panna ja mõelda välja tuleviku digivahend/platvorm. Mulle meeldis muuseumitunni ladus ülesehitus, piisav informatiivsus ja praktilised tegevused. **** Jäime näituse ja töötoaga väga rahule. Programm oli hästi läbi mõeldud, hõlmas nii ajaloo kui ühiskondlikke teadmisi ning ka praktilist ülesannet. Kui aega oleks rohkem, võiks teadmiste kinnistamise osa veelgi suurendada ehk rääkida pikemalt Eesti e-riigi kujunemisest.

*****

Jäin rahule! Õpilastele olid tööülesanded hästi selgitatud, kogu tegevus oli õpilassõbralik ja arusaadav

*****

Eesti digisaavutused on olulised. Kasvav põlvkond peab teadma, et e-saavutused ei ole garanteeritud ning üldlevinud tulemused – need on Eestis tehtud teadlike otsuste tagajärg. Selle kõrval tuleb väärtustada inimesi, viisakust ja eetikanorme, mis peavad kehtima ka e-ruumis.

Teabepäevade läbiviimist korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu struktuurtoetuse toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Vabamu arengukava koosloome

2021. aastal on okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu saanud arengukava koosloome töötubade korraldamiseks rahalist toetust KÜSKi Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistavast taotlusvoorust.

Projekti eesmärgiks on koostada koosloome meetodil organisatsoonile tegevuskava arengukava täiendamiseks, vabakonna organisatsioonidega koostöö arendamiseks ja uueks arenguhüppeks. Projekti jooksul keskendume koos Vabamu partneritega organisatsiooni arengukava täiustamisele. Arengukava täiustamise vajadus on tingitud peamiselt kolmest tegurist: peame muutma oma tuluallikaid, soovime mitmekesistada oma koostöösuhteid ning lähtuvalt kehtestatud piirangutest ning sellega seoses toimunud muutustega inimeste käitumises on muuseumil palju rohkem vaja leida võimalusi, kuidas täita oma missiooni mitte-füüsilise kontaktiga.

Projekti käigus korraldatakse Rasmus Pedaniku juhtimisel neli strateegia ning kaks tegevuskava töötuba.

Projekti toetussumma on 4000 €.