Jõulude tähtsus seisneb lähedastega koos veedetud ajas. Jõulutunnet tekitavad kombed ja traditsioonid, mida on põlvest-põlve edasi antud. Nõukogude perioodil olid jõulud kui kiriklik püha tabu ning need asendati nääridega. Töökollektiivides korraldati nääripidusid, kus kingitusi jagas näärivana. Vaatamata ametlikule poliitikale, sai jõuludest paljudele oma identiteedi hoidmise sündmus ja sestap püüti neid pühi iga hinna eest tähistada.

Ekskursioonil uurime, milliste sõnumitega jõulukaarte saadeti 70ndatel ja 80ndatel ning kuidas hangiti kaarte, mille pilt ei pruukinud võimudele meeldida. Juttu tuleb ka Raekoja platsi kuusepuust, mis jõulupühade ajal pole alati piduehtes olnud ning sellest, kui visalt kadus Nõukogude okupatsiooni alguses pühadeaegne kirikus käimise traditsioon.
Ekskursioonil otsime vastuseid küsimusele, kuidas hoiti jõulutunnet, millist rolli mängisid koolid jõulutraditsioonide säilitamisel, kas kõik koolid pigistasid reeglite ees silma kinni või oli ka erandeid?
Muidugi kuuleme ka lugusid ametlikest nääripidudest, näärivanast, tema abilistest Lumehelbekesest ja päkapikust.

Ekskursioon algab Vabamu eest (Toompea 8b) ja  lõppeb Gustav Adolfi Gümnaasiumi juures.

Kestus: 60-90 min
Keeled: eesti, inglise ja vene keel
Grupi suurus: maksimum 30 inimest