Vesi

• Kasutame vett säästlikult. Vabamu näitusealal on kraanid automaatikaga või jalapumbaga.

Elekter

• Kasutame elektrit säästlikult ning mõtestatult. Külastusteekonnal on tualettides sensoriga valgustid. Kogu Vabamu näitusealal kasutame tarka valgustite juhtimise süsteemi, mis võimaldab tulesid kasutada just seal ja mahus, kus tol hetkel vaja on. Kontoris eelistame päevavalgust, vajadusel kasutame LED lampe.

Prügi

• Muuseum kogub liigiti järgmisi jäätmeid: segaolme, biojäätmed, paber ja papp, pakend, pandipakend ja klaas, ohtlikud jäätmed, elektroonika. Peame alati meeles, et kõige parem prügi on prügi, mida ei teki!

Muuseumisse saabumine

• Tänu muuseumi heale asukohale on see kergesti ligipääsetav nii jalgsi, ratta kui ka ühistranspordiga. Muuseum julgustab külalisi saabuma jalgsi või rattaga, seda soodustab ka piiratud parkimiskohtade arv muuseumi parklas.

Tehnika

• Kasutame tehnikat tema jätkusuutliku eluea lõpuni ning eelistame võimalusel teise ringi tehnikat. Uue tehnika ostmisel lähtume kõrgest energiaklassi märgisest.

Taaskasutus

• Ühe vana on teise uus ehk enne ära viskamist mõtleme, kas keegi teine võiks olla meie vanast inventarist huvitatud. Taaskasutame võimalikult palju muuseumitundide ja turunduse materjale ning anname neile uue elu. Uute näituste loomisel taaskasutame võimalikult palju eelmiste näituste ressursse, et vähendada jäätmete teket.

Turundus

• Turundusmaterjale trükime nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik! Eelistame info jagamisel kasutada digitaalseid kanaleid. Trükil kasutame vanapaberist toodetud paberit, printimise tootmisjääke ning väldime võimalusel plastikut/laminaati. Kui võimalik, kasutada keskkonnasõbralike trükivärve.
• Lähtume põhimõttest, et trükitavad materjalid oleksid sisukad, et need ei leiaks kasutaja kaudu teed kohe prügikasti.
• Püüame anda turundusmaterjalide ülejääkidele uue elu.

Muuseumipood- ja kohvik

• Muuseumipoe- ja kohviku kaubavalikul lähtume ennekõike kohalikust kaubavalikust ja toorainest. Väldime pika tarneteekonnaga tooteid ja tunnustame õiglase kaubanduse tooteid.
• Soodustame allahindluse abil kohvi kaasa ostmist isikliku topsiga.
• Eelistame muuseumi meenete ja kingitustega praktilise väärtusega või söödavaid tooteid.

• Nii muuseumi töötajatesse kui külastajatesse suhtutakse lugupidavalt ning kedagi ei diskrimineerita.
• Edendame koostööd eri sihtgruppide ja kogukondadega ning kaasame neid sündmuste, programmide korraldamisse.
• Muuseumi näitustel, sündmustel ja haridusprogrammide käsitleme sotsiaalselt tundlikke teemasid, rõhutades demokraatlikke väärtusi.
• Muuseumi majad, näitused, sündmuse ja haridusprogrammid on tehtud ligipääsetavaks võimalikult paljudele sihtrühmadele, arvestades nende keele, vanuse ja erivajadustega või ka asukohaga (nt virtuaalsed muuseumitunnid ja rändnäitused).

• Hoolime oma vaimsest ja füüsilisest tervisest, järgime tööohutusnõudeid. Hoolime kolleegidest ning pakume üksteisele tuge ja abi.
• Turgutame vaimu ja ühistunnet põnevate ettevõtmistega alustades liikumise või kultuuri väljakutsetest ja lõpetades teiste mälu- ja kultuuriasutuste ühiskülastustega.
• Teadvustame digiprügiga seonduvaid probleeme ja tegeleme regulaarselt kollektiiviga digiprügi vähendamisega.
• Populariseerime taaskasutust!
• Meie jaoks on oluline töö- ja eraelu ühildamine, võimaldades paindlikku tööaega, kaugtööd, enesetäiendamist, tervisepäevi.
• Parim tee ja snäkk tööl on see, mis tuleb kolleegide aiast! Snäkkide ja jookide puhul, mida tarbime ise või pakume külastajatele, on oluline kohalik päritolu ja võimalusel õiglase kaubanduse põhimõtted.
• Meie eesmärgiks on täielikult paberivaba büroo! Kogu dokumendihaldus on viidud digitaalseks ning kontorisisene paberikasutus on viidud miinimumi. Kui tõesti tarvis paberit kasutada, siis eelistame paberit taaskasutada või printida kahepooselt.

• Näituse loovlahenduses kasutatakse võimalikult palju materjale, millel on nii tootmisel kui ka utiliseerimisel väike ökoloogiline jalajälg. Eelistatud on materjalid, millele saab anda hiljem uue elu teisel näitusel, haridusprogrammis vms.
• Näituse loovlahenduses kasutatakse võimalikult palju eelmiste näituste struktuurimaterjale (vineer, kapad jms), sh elektroonika.
• Vabamu näituste materjalid, mida saab taas- või korduvkasutada, on korralikult kaardistatud ja hoiustatud.
• Kui midagi pole Vabamu enda materjalide, rekvisiitide ja tehnika varudes olemas, siis julgelt uurida teiste muuseumide või teatrite käest ehk on neil midagi seisma jäänud, et need välja laenata/rentida.
• Elektroonika soetamisel tuleb järgida, selle kõrget energiaklassi.
• Näituse tootmisel järgida, millega ja mis materjalile tekste trükkida, millist seina- ja mööblivärvi ning millises mahus kasutada.
• Näitust projekti algetapis mõelda, kas näituse saab hiljem täies või vähendatud mahus saata rändama teise linna või riiki.
• Muuta näitused täises mahus ligipääsetavaks (lihtsa keele tõlkevihik, kirjeldustõlge, ligipääs ratastooliga, viipekeele tõlge), kui see võimalus rahaliste vahendite tõttu puudub, siis luua  ligipääsetavus läbi publiku- ja haridusprogrammi – kirjelduse ja viipekeeletõlkega üritused, viipekeele tõlkega arutelud vms.

• Kogude täiendamisel arvestatakse, et kogutavad materjalid oleksid vastavuses muuseumi kogumispõhimõtetega.
• Kasutame aktiivselt muuseumi kasutuskogu haridusprogrammides, nii väldime asjatut koopiate tegemist.
• Museaalide hoiustamisel ja eksponeerimisel kasutatakse pikaaegseks säilitamiseks mõeldud pakkematerjale, kui võimalik, siis ka korduvkasutatavaid materjale.

• Tuuride, tundide, kursuste, õpiampsude ja programmide teemasid valides lähtutakse demokraatlikest väärtustest, pöörates tähelepanu võrdsuse ja kestlikkuse teemadele.
• Iseseisvaid – ja rühmatöid planeerides mõeldakse, kuidas saab vähendada jaotusmaterjalide hulka. Nt. taaskasutuspaber, jagatud või digitaliseeritud töölehed, kasuta materjalides nii vähe värvilisi pilte kui võimalik ja nii palju kui vajalik, kasuta paberi asemel julgelt magnettahvlit jne.
• Hariduslikud tegevused peavad arvestama ka osalejate erivajadusega sh keeleoskusega. Ole valmis tunde kohandama või loomagi spetsiaalseid hariduslikke tegevusi, mis on mõeldud keelekümblejatele, intellektipuudega külastajatele, pimedatele jt. Võimalusel tuuakse tegevuste kaudu kokku erineva sihtrühma esindajad.
• Käelisi tegevusi planeerides, arvestatakse võimalikult palju materjalide taaskasutamisega.
• Muuseumi haridusprogrammides on võimalus osaleda ka virtuaalselt ning õppida iseõppimise platvormi NoVa kaudu distantsilt.

• Eelistame välispartnereid, kes tegelevad keskkonnahoidlike teemadega (kodumaise tooraine eelistamine, taaskasutus, prügisorteerimine).
• Heli- ja valgustehnika peab olema välja lülitatud väljaspool sündmuse toimumise aega.
• Soovitame tulla muuseumis toimuvatele üritustele ühistranspordiga, jalgsi või rattaga.
• Ei kasuta omasündmuste ajal ühekordseid nõusid.
• Pakume alati külastajatele tasuta kraanivett, sh oma joogipudeli täitmist.
• Sündmustelt allesjäänud sööki ei viska ära, vaid soovitame selle osalejatel, korraldajatel kaasa võtta.

Soe ja päikeseline suvi on möödas ning Vabamu suvi möödus tegusalt, sest meid külastas rohkelt nii turiste kui ka kohalikke elanikke. Pärast tegusat tööperioodi on oluline leida aega ka puhkamiseks ja akude laadimiseks, mis on oluline vaimse ja füüsilise tasakaalu säilitamiseks.  

Juulis ja augustis Vabamu rohetiim võttiski aega puhkamiseks. Vabamu kestliku arengu põhimõtetes on selgelt välja toodud: “Hoolime oma vaimsest ja füüsilisest tervisest, järgime tööohutusnõudeid. Hoolime kolleegidest ning pakume üksteisele tuge ja abi.” Suvepuhkus aitas töötajatel laadida akusid ja valmistuda sügishooajaks. 

September algas väga aktiivselt ehk sammuväljakutsega, aga seekord hoopis Tervisemuuseumi tiimis olles. Nimelt korraldas FitSphere septembris sammuvõistluse SAMMUSÕBER 2024, mille üheks  kaastoetajaks oli Tervisemuuseum. Seega tragimad jalutajad Vabamust liitusid Tervisemuuseumiga, et üheskoos võimalikult palju samme koguda. Tervisemuuseumi grupp, kuhu kuulus 54 inimest, kõndis kuu ajaga kokku 12 701 764 sammu! Gruppide arvestus jäime 18ndaks 77-st grupist.   

Meil on hea meel teatada, et see hooaeg liitusid Vabamu rohetiimiga uued liikmed: Vabamu juht Ivo, rendisündmuste koordinaator Liina, külastusjuht Maribet ja kogudespetsialist Raimo. Küsisime neilt, mis oli nende motivatsiooniks liituda Vabamu rohetiimiga: 

Maribet: “Kuna õpin magistris linnakorraldust, mis on suunatud rohelisele ja jätkusuutlikule linna planeerimisele, soovin ka muuseumi rohetiimi kaudu panustada keskkonnasõbralike lahenduste rakendamisse kultuurisektoris.”
Ivo: “Liitusin, sest hoolin keskkonnast, milles igapäevaselt töötame ning oma olulist missiooni täidame. Soovin, et meie külastajad tunneksid ennast siin hästi ning tahan anda oma panuse, et ka meie lastel ning lapselastel oleks tulevikus ikka võimalik Vabamusse tulla.”
Raimo: “Olen alati tundnud huvi jätkusuutliku keskkonna vastu ja huvitunud säästlikust eluviisist.” 

Oleme põnevil, et Vabamu rohetiim on kasvanud liikmearvult, kes toovad värskeid ideid ja energiat meie rohetegevustesse. 

Sügis on ka aiasaaduste aeg ning Vabamu kontor ja kohvikuala on täitunud õuntega. Paljud töötajad on toonud oma aiast värskeid õunu, et jagada neid kolleegidega ja ka muuseumi külastajatega. See on kooskõlas rohetiimi põhimõttega: “Parim tee ja snäkk tööl on see, mis tuleb kolleegide aiast! Snäkkide ja jookide puhul, mida tarbime ise või pakume külastajatele, on oluline kohalik päritolu ja võimalusel õiglase kaubanduse põhimõtted.” 

Rohetegevused jätkuvad innukalt ja kutsume kõiki üles tegema tervislikke ja keskkonnasõbralikke valikuid! 

Vabamu rohetiimi uued liikmed (vasakult paremale): Ivo, Maribet, Liina ja Raimo.

Meie töötajate toodud õunad, mida pakume ka lahkelt enda külastajatele.

Märtsis saime rõõmuga teatada, et Vabamu pälvis rohelise muuseumi märgise ning oleme samas vaimus oma rohetegevusi jätkanud. Aprillis saime ametlikult kätte rohelise muuseumi tunnistuse Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsoonilt. On põhjust olla uhked oma saavutuste üle! Innustame ka kõiki teisi muuseume pürgima rohelise muuseumi märgise suunas.

Vabamu hakkas prügi sorteerimist praktiseerima juba varakevadel, aga oma teadmiste kinnistamiseks kutsusime endale Keskkonnaametist külla spetsialisti Reet Kristiani, kes viis läbi hariva prügisorteerimis alase koolituse. Õppisime ringmajanduse, jäätmekäsitluse, ressursside taaskasutamise kohta ning lõpetuseks panime proovile oma senised teadmised ja tegime praktilise harjutuse prügi sorteerimise kohta. Kas teadsid, et valesti sorteeritud taaskasutatav prügi võib muuta terve partii taaskasutuskõlbmatuks? Seega on oluline oma prügi õigesti sorteerida, vaata siit.

Maikuu, mil loodus tärkab ellu, on pühendatud keskkonnakaitsele. Tegemist on keskkonnakuuga ja see on vajalik selleks, et tõsta teadlikkust ja harida inimesi meie planeedi ees seisvatest väljakutsetest. Mais toimuvad erinevad keskkonnaalased üritused ja kampaaniad, mis kutsuvad inimesi üles tegema rohelisemaid valikuid. Näiteks “Teeme ära!” talgud on Eestis juba aastate jooksul muutunud kevadiseks traditsiooniks, mis ühendab tuhandeid inimesi ühise eesmärgi nimel – muuta meie kodumaa puhtamaks ja kaunimaks. “Teeme ära!” algatus sai alguse 2008. aastal, kui Eestimaa Looduse Fond, Eestimaa Roheline Liikumine ja paljud teised keskkonnaorganisatsioonid korraldasid esimese üleriigilise prügikoristuspäeva.

Muidugi liitus ka Vabamu “Teeme ära!” kampaaniaga ning korraldas oma koristuspäeva, mil kutsusime kõiki huvilisi koos endaga koristama meie muuseumi lähedal asuvat ajaloolist Hirveparki. Valisime selle koha, kuna Hirvepark pole mitte ainult tavaline park, vaid oluline osa Eesti ajaloost ja kultuuripärandist. Hirvepark on olnud tunnistajaks mitmetele olulistele sündmustele ja mälestustele läbi aastakümnete. Meil oli au ja väga hea meel, Tunne ja Mari-Ann Kelam tulid meile rääkima oma mälestusi Hirvrpargi miitingust 1987. aastal. Tunne Kelam meenutas, et tegemist oli kogunemisega, kus nõuti tõde ajaloo kohta ehk Molotovi-Ribbentropi pakti salajaste protokollide avalikustamist. Samuti oli ilm suurepärane ja seda toredam oli koos koristada. Peame ka omalt poolt tõdema, et linn hoiab Hirveparki kenasti korras, aga sellest olenemata täitusid nii mõnedki prügikotid. Meiega liitusid vabatahtlikud Hestia Hotel Groupist ja täname veelkord ka teisi vabatahtlike! Liitu ka sina järgmistel talgutel ja aita muuta Eesti veelgi puhtamaks ja kaunimaks.

Rohemuuseumina peame oluliseks meie töötajate vaimset ja füüsilist tervist, seega mais toimus juba traditsiooniks saanud sammu väljakutse. See tähendab, et terve maikuu jooksul võtsid kõik Vabamu töötajad mõõtu, kes kõige rohkem samme kogub. Tuleb välja, et meie inimesed kõnnivad väga palju ning kõige rohkem sammus kuu jooksul meie külastusjuht Elina, kes tegi lausa 606 373 sammu. Teise koha sai külastusjuht Maribet, kes kõndis 537 473 sammu ning kolmanda koha kogude spetsialist Raimo, kes sai kokku 483 554 sammu. Esikolmikut premeeris Vabamu ka auhindadega.

Seega iga samm loeb, seda nii otseses kui ka kaudses mõttes – oluline on mõista, et igaüks meist saab anda oma panuse. Olgu selleks prügi sorteerimine, vähemate plasttoodete kasutamine või säästlikult energia tarbimine.

Vabamu rohetiim (vasakult paremale) Ede, Agnes, Aive ja Sander vastuvõtmas rohelise muuseumi tunnistust.

Prügi sorteerimise koolitusel valimas, millised jäätmed, kuhu paigutada.

“Teeme ära!” koristustalgud Hirvepargis, kuulamas Tunne Kelami mälestusi Hirvepargi miitingust 1987. aastal.

Koristustalgud Hirvepargis. Vasakult paremale: NoVa tootejuht Ede, näitusejuht-kuraator Martin, turundusspetsialist Agnes ja programmijuht Aive.

NoVa sisujuht Nikolai Hirvepargis koristamas.

Vabamu rohetiim: Ede, Aive ja Sander pidamas koosolekut õues.

Vabamu rohetegevused on mitmekülgsed ja pidevas arengus, näidates pühendumist keskkonnasõbralikkusele ja jätkusuutlikkusele.  

Jaanuaris võttis Vabamu meeskond osa Telia digikoristuspäevast, mille eesmärgid on: 

• Vabaneda üleliigsest andmemahust, mis on kasulik nii kliimale kui ka rahakotile 
• Vähendab andmete turvariski  
• Muudab lihtsamaks info jagamise ja leidmise 
• Seadmed kestavad kauem ning mälumaht ei saa nii kiiresti täis 

Vaata täpsemalt siit.

Tegemist oli juba meie teise ühise digikoristustalguga (esimene toimus detsembris 2023). Üheskoos kustutati oma arvutitest ligikaudu 55 GB faile ja muud ebavajalikku. Digiprügi ja sellega seonduvad teemad on kirjas ka meie kestliku arengu põhimõtetes.  

Veebruaris tähistasime Eesti Vabariigi 106. aastapäeva. Sündmuse korraldamisel juhindusime oma kestliku arengu põhimõtetes kirja pandud sündmuse korraldaja meelespeast. Pidupäeva programmi kuulusid ka töötoad, milles panime rõhku taaskasutusele. Huvilistel oli võimalus valmistada kasetohust kaarte ja järjehoidjaid. Kasetohtu kasutasid Siberisse küüditatud eestlased nii postkaartide kui kirjade kirjutamiseks, samuti albumite, kalendrite ja märkmike valmistamiseks. 

Märts oli Vabamu rohetiimi jaoks oluline kuu: esiteks, saime tänukirja koostöö eest 2023 aasta rohepealinnalt Tallinnalt. Teiseks, saame rõõmuga teatada, et Vabamu on ametlikult saanud rohemuuseumi märgise, mis tunnustab meie jõupingutusi keskkonnasõbralike praktikate rakendamisel. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon on välja töötanud kriteeriumid, mille alusel saavad muuseumid taotleda rohemuuseumimärgist ning nende kodulehel saab tutvuda, miks on oluline, et muuseumid oleksid osa keskkonnateadlikkuse vahendamisel.  

Lisaks kogunes märtsis meie kooskond (rohesõnause üks võidusõnadest) juba kolmandat korda, et üheskoos digiprügi koristada. Seekordne digikoristus võttis fookusesse e-kirjade kirjakastide tühjendamise. Kõik kirjad meie postkastis on kuskil serveris, mis võtavad energiat ning on koormaks kliimale. Seetõttu on hea pidada meeles mõned soovitused:  

• Ebavajalikud meilid võiks kohe ära kustutada (nt automaatvastused, teavitused). 
• Eemalda end ebavajalike meilide uudiskirjadest, mida sa tegelikult ei loe. 
• Kustuta iga teatud aja tagant oma postkasti prügikasti. 

Need algatused kinnitavad muuseumi pühendumust keskkonnasõbralikkusele ja jätkusuutlikkusele ning innustavad teisi organisatsioone sarnastele tegudele. 

Märtsis toimunud digikoristustalgud

NoVa tootejuht Ede ja turundusspetsialist Agnes Tallinna linna tänukirjaga koostöö eest

Koos presidendi kantseleiga kutsus Vabamu taaskord ellu uudissõnade konkurssi Sõnause, mis kutsub eeskätt noori uuendama eesti keelt ja pakkuma kohmakatele ning võõrapärastele sõnadele uusi vasteid. Koostöös Tallinna Euroopa rohelise pealinna programmiga keskendus seekordne sõnakorje keskkonna ja rohepöördega seotud sõnadele. 2023 parimad rohesõnad on asejäse (protees), digikelts (aegade jooksul kogunenud digiprügi), iilitiivik (tuulegeneraator), kõdustama/kõdusti (kompostima/komposter), lamar (lamav politseinik), põimsus (komplekssus), rohepaplus (rohepesu), töökaim (töökaaslane, kolleeg).