- Ajutised näitused
„Välja ahju tagant!” 150 aastat Eesti naisliikumiste ajalugu
Näitus oli avatud Vabamus 8.03.2023–10.03.2024
Vabamu näitus „Välja ahju tagant!“ tutvustas Eesti naisliikumiste ajalugu viimase 150 aasta jooksul.
Eesti ajaloos on võimsaid naisi, kes on aidanud ehitada demokraatiat, kuid kelle nimed on ajalooraamatutest tänamatult välja jäänud. Nendes tubades, kus olid Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt, oli ka Lilli Suburg. Nendes koosolekusaalides, kus viibisid Konstantin Päts ja Lui Olesk, võtsid istet ka Mari Raamot ja Minni Kurs-Olesk. Iseseisvas vabas riigis peavad olema ka naised iseseisvad ja vabad – see arusaam on demokraatia ülesehitamise juures kehtinud Eesti rahvusliku ärkamise ajast peale – juba 150 aastat. Ajalootunnis seda aga ei õpetata. Näitusega andis Vabamu neile naistele väärika ja võrdväärse koha meeste kõrval, keda me kõik teame ja peame meie riigi ajaloo suurkujudeks.
Näitus tugineb Piret Karro uurimusel „150 aastat Eesti feminismi“, mis avaldati artiklina Vikerkaares 2022. aasta kevadel ning mis kaardistab feminismi ajalugu Eestis.
Piret Karro: „Püüan selles uurimuses paigutada ühele ajateljele naisliikumised alates 1872. aastast, kui kangrud ja ketrajad tõusid Narvas üles ebainimlike töötingimuste vastu, kuni tänapäevani, 2022. aastani. See teeb kokku ümmargused 150 aastat. Toon välja lugusid ja avastusi oluliste naiste elust, tööst ja loomingust, mis rikastavad meie praegusi teadmisi oma ajaloost.“
Näitus oli jagatud alateemadeks:
1. Lilli Suburgi pärand – esimene tütarlastekool ja esimene ajaleht naistele
2. Kreenholmi streik 1872 ja naisliikumise ristumine töölisliikumisega
3. Naisseltsid sõdadevahelises Eesti Vabariigis ja majanduslikult iseseisev naine
4. Mis juhtus 1941? Okupatsiooniaja algus ja Naisliidu laialisaatmine
5. Leida Laius, Malle Meelak ja teised naised Eesti kultuurikaanonis
6. Feminismi tagasitulek taasiseseisvunud Eestisse – lesbiliikumine, kaasaegne kunst
7. Tänapäev ja feministlike praktikate mitmekesisus demokraatlikus Eestis
Kunstnik Flo Kasearu on just selle näituse jaoks loonud uue skultpuuriseeria „Monumentaalne hüljatus“, millega püstitasime ajalooliselt olulistele naistele ratsamonumendid. Igast ajastust leiab naisi, kelle monumenti Eesti linnaruumist ei leia, kes aga seda kindlasti vääriksid.
„Läbi ajaloo on ratsamonumente püsitatud vaid meestele, nüüd on aeg see viga parandada. Flo Kasearu käe all valmivad vahvad ja humoorikad mini-ratsamonumendid, mis aitavad külastajal näituse peategelasi paremini meelde jätta,“ lisas Karro.
Vabamu missioon on hoida ühiskonnas vabadust ja võrdsust ning aidata tugevdada meie demokraatiat. Eestis on suur sooline palgalõhe naiste kahjuks ja hariduslõhe meeste kahjuks, kõrge naistevastase vägivalla tase, kõrge meeste suitsiidide arv jne. Näitusega panustas muuseum võrdsema ühiskonna loomisesse, võimestades naisi tegema julgemaid valikuid ning mehi tegelema oma tundlikuma poolega.
Kuraator: Piret Karro
Kujundus: Kaisa Sööt
Graafiline disain: Sandra Kosorotova
Skulptuuriseeria „Monumentaalne hüljatus“: Flo Kasearu
Projektijuht: Krislin Kämärä
Installeerimine: Dream Team (Johannes Säre, Dénes Farkas, Otto Ojaste), Margus Rebane
Trükk: Centre for Advanced Textiles (Glasgow School Of Art); Digitrükk OÜ, Valley OÜ
Keeletoimetus ja tõlked: Hille Saluäär, Luisa Tõlkebüroo, Aleksei Kuznetsov
Video-audiolahendus: Mark Baranin (Novater Solutions)
Noorte- ja haridusprogrammid: Aive Peil, Ede Schank-Tamkivi
Kommunikatsioon ja turundus: Ingrid Piirsalu, Reelika Lepp (Callisto)
Näituse toetajad ja koostööpartnerid: Muinsuskaitseamet, kultuuriajakiri Vikerkaar, Rahvusarhiiv, Filmiarhiiv, ERR arhiiv, Viljandi Muuseum, Narva muuseum, Harjumaa muuseum, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.
Kuraator tänab: Terje Toomistu, Lilian Hiob, Marge Monko, Katrin Kivimaa, Airi Triisberg, Maria Muuk, Mari-Leen Tammela, Aet Kuusik, Rebeka Põldsam, Aro Velmet ja Vikerkaare toimetus.
Uuri lähemalt Noorte Vabamu iseõppimisplatvormilt kursust “Välja ahju tagant!”.
Meediakajastused
150 aastat Eesti feminismi.- Piret Karro, Vikerkaar,3/2022.
Eesti naised ahju tagant välja kihutanud õiguslased vajusid unustusehõlma.- Sandra Saar, ERR, 09.03.2023.
Kus on Eesti ajaloos naised? Suvalises ajalooraamatus vaatavad vastu ainult mehed. – Peeter Kormašovi intevjuu Piret Karroga, Eesti Ekspress, 21.05.2023.