Vabamu on Eesti suurim mittetulunduslik eramuuseum. Meie missioon on harida, kaasata ja innustada Eesti inimesi ja külalisi mõtlema lähimineviku üle, tunnetama vabaduse haprust ning seisma vabaduse ja õigluse eest. Vabamu tegutseb kolmes tegevussuunas: Vabamu muuseumid, Noorte Vabamu (NoVa) ja Global Conversations. 

Vabamu muuseumid

Vabamul on kaks muuseumi: okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning KGB vangikongid. Mõlemas muuseumis saab tutvuda Eesti lähiajalooga inimeste isiklike lugude kaudu.

Vabamu
KGB vangikongid

Noorte Vabamu

NoVa alla on koondunud kõik Vabamu haridustegevused: muuseumitunnid, ekskursioonid, arutelud, filmiõhtud jpm. NoVa on ka noortele suunatud iseõppimiskeskkond.

Vabamu Global Conversations

Global Conversations on Vabamu rahvusvaheline tegevussuund, mis aitab kasvatada rahvusvahelisi suhteid ja võrgustikku. Nii saame aidata kaasa meie riigi püsimisele ja koostöösuhetele vabaduse hoidmiseks.

Mis toimub

Meie muuseumides saab näha näitusi ning külastada eri sündmusi. Vajutades noolele näed valikut lähiajal toimuvatest sündmustest. Täieliku info Vabamus toimuva kohta leiad kalendrist.

Näitus “Välja ahju tagant!”

9. märtsil 2023 avati Vabamus uus näitus „Välja ahju tagant!“, mis tutvustab Eesti naisliikumiste ajalugu viimase 150 aasta jooksul. Näituse kuraator on endine muuseumi näituste juht Piret Karro, kunstnik Flo Kasearu, kujundaja Kaisa Sööt ja graafiline disainer Sandra Kosorotova. Näitust saadab mitmekesine publikuprogramm.

Püsinäitus “Vabadusel ei ole piire”

Meie muuseumides saab näha näitusi ning külastada erinevaid sündmusi. Vajutades noolele näed valikut lähiajal toimuvatest sündmustest. Täieliku info Vabamus toimuva kohta leiad kalendrist.

Püsinäitus “KGB (m)aja lugu”

KGB vangikongide näitus “KGB (m)aja lugu” räägib eelkõige seal toime pandud kuritegudest. Enne muuseumisse sisenemist tasub vaadata Tallinna ühe silmapaistvama juugendhoone kaunist fassaadi ja mõelda, kui kummaline on ajalugu.

Kuraatorituur näitusel „„Niisugustest“ LGBT-aktivismini”

Juunis lisandus meie püsinäitusele audiogiid ja esemed, mis püüavad pakkuda vastuseid küsimustele Eesti LGBT kogukonna minevikust. Mis juhtus „niisuguste” inimestega teise maailmasõja ajal? Kuidas ja kus räägiti homoseksuaalsusest Nõukogude Eestis? Mis viis homoseksuaalsete suhete dekriminaliseerimiseni? Mis rolli on mänginud abielu homoseksuaalsete inimeste eludes Nõukogude ajal ja tänapäeval? 16. septembril toimuval tuuril avab näituse kuraator Rebeka Põldsam heliteekonnale valitud lugude tagamaid ning püüab visata õhku küsimusi, mis näituselt puudu on.