Muuseumist

Muuseumi lugu

Vabaduse väärtustamiseks on oluline õppida olnust. Muuseumi eesmärk on rääkida Eesti lähiajaloost liigutavaid lugusid, mis paneksid inimesi mõtisklema vabaduse väärtuse ja hapruse üle.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning selle filiaal KGB vangikongid on Eesti suurim mittetulundussektoris tegutsev muuseum. Muuseumi haldab Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus.

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu on koht, mis kõneleb Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni, inspireerib inimesi vabadust hoidma ja selle eest seisma. Harime, kaasame ning innustame Eesti inimesi ja külalisi mõtlema lähimineviku üle, tunnetama vabaduse haprust ning seisma vabaduse ja õigluse eest.

Meie väärtused

Väärtused on ühine mõtteruum, mida me järgime ja millesse me usume.

  • Kõnetav minevik
Meie lähiajaloos on palju teadmisi ja kogemusi, mille mäletamine, mõistmine ja väärtustamine aitavad meil luua tulevikku täna ja homme. Mäluasutusena ühendame muutuva maailma ohud ja võimalused ning usu inimeste headusesse, et hoida ära mineviku kordumist.

  • Liigutavad lood
Jutustame eestimaalaste lugusid, millest osa saades kogeb külastaja inimlikku rõõmu ja kurbust. Aitame igaühel vaadata enda sisse, märgata olulist ja võtta vastutus, et luua uus positiivne peatükk vabaduse loos.

  • Ühendav arutelu
Algatame arutelusid, et liita inimesi ja ideid. Oleme avatud eri vaadetele ja loome võimalusi mõttevahetuseks. Meie ülesanne on inimesi kaasata ja kuulata, küsida tagasisidet ning arvamusi. Ühendame sõpru, külalisi ja Eesti ühiskonna liikmeid vabaduse ideaale edasi kandma.

  • Julge arvamus
Oleme uudishimulikud ja räägime kaasa ühiskondlikult olulistes küsimustes. Seisame sõna-, mõtte-, usu-, liikumis-, trüki-, ettevõtlusvabaduse ja kõigi teiste vabaduste eest. Mäletame nende vabaduste piiramist minevikus ja inspireerime neid olevikus taaslooma.

Muuseumi sünd

1998. aastal asutati korraga Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus ja samanimeline organisatsioon Ameerika Ühendriikides, et panustada Eesti keerulise lähiajaloo uurimisse ja mälu talletamisse. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse ülesanne oli rajada Tallinnasse Eesti lähiajalugu kajastav muuseum. Olga Kistler-Ritso annetuse toel rajatud muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003. aastal.

Muuseumi avamine 2003. a


Alates muuseumi avamisest on Kultuuriministeerium järjepidevalt selle tegevust toetanud. Sihtasutuse nimi tuleneb sellest, et muuseumi rajamine on tugevalt seotud ühe vapra naise missiooniga. Olga Kistler-Ritso elulugu peegeldab ehedalt, kuidas okupatsioonivõimudes peitunud süsteemne kurjus ei suutnud murda hingelt vabade inimeste lootust ja usku õiglusesse.

 

Olga Kistler-Ritso sündis 26. juunil 1920. aastal Ukrainas. Tema venelannast ema suri noorelt ja eestlasest isa Eduardi saatsid bolševikud aastateks Siberi vangilaagrisse. Koos venna Aaduga pidi Olga vaid mõneaastaselt võtma esimest korda ette põgenikutee – onu abiga õnnestus lastel isakoju pääseda. Et Olga saaks elada stabiilset pereelu, otsustas onu anda vennatütre kasuperre. Olga lapsendati Ollikute perekonda. 


Olga ja Ollikute pere.
Olga ja Ollikute pere


Isa eeskujul läks Olga õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda ja lõpetas selle 1944. aastal. Sama aasta sügisel põgenes ta koos veel 80 000 eestlasega, kartes Nõukogude terrori kordumist. Leidnud ajutise peatuspaiga Saksamaa põgenikelaagris, töötas ta silma- ja lastearstina. 1949. aastal emigreerus Olga Ameerika Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis. Dr Olga Kistler-Ritso oli oma erialal tunnustatud spetsialist. Olga hoidis end Eestis toimuvaga pidevalt kursis. Pärast Eestist lahkumist külastas ta kodumaad ja lähedasi esimest korda 1976. aastal.


Olga on jõudnus Ameerika Ühendriikidess ja poseerib Vabadussamaba taustal.
Olga on jõudnud Ameerika Ühendriikidesse ja poseerib Vabadussamaba taustal.


 

Olga tahtis teha Eesti jaoks midagi suurt, mis inspireeriks tulevasi põlvkondi väärtustama olnut, ning nii panustas ta pool sajandit pärast põgenemist kodumaa arengusse kahe miljoni euro suuruse annetusega muuseumi loomiseks. Olga soov ja unistus oli, et Eesti lähiajaloos toimunud kuriteod enam kunagi ei korduks.


        Olga Kistler-Ritso

  

15 tegutsemisaasta jooksul on muuseum võõrustanud ligikaudu poolt miljonit külastajat, avanud pea sada ajutist näitust ning andnud välja kümneid stipendiume. Muuseumil on hea koostöö paljude Eestis tegutsevate saatkondade, riigiasutuste, vabaühenduste jt partneritega. Üheskoos on korraldatud lähiajaloole keskenduvaid näitusi, konverentse, seminare, arutelusid ja filmiprogramme.

 

Muuseumikogus on ligi 40 000 eset, fotot, kirja ja dokumenti. Museaalide kogumise ja talletamisega alustati juba 1999. aastal. Aastate jooksul on tuhanded inimesed muuseumile oma lugusid rääkinud ja hinnalisi esemeid annetanud. Kogudesse on jõudnud haruldasi Siberis kasetohule kirjutatud kirju ja märkmikke, Gulagi laagrites valmistatud esemeid, mis tõid tumedasse laagriellu hetkekski helgust ja lootust. Samuti on meil fragmente vastupanuliikumise tegevusest ning palju muud kõnekat Eesti lähiminevikust.



Muuseumi maja

 

Muuseumi maja on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis. Muuseumisse tullakse läbi väikese kasesalu, mis mäletab okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud inimesi. Hoone seinad on klaasist, et pakkuda külastajatele vabadust ja läbipaistvust, mida okupatsioonide ajastul nappis. Nagu arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil on öelnud: „Arhitektuuris on keskpunkti ja sümboleid teadlikult välditud. Muuseumi habras keskkond on teadlikus kontrastis senise lähiajaloo esitusviisiga.“ Loe arhitektide nägemuse kohta muuseumihoonest siit


2018. aastal alustati muuseumis ehitustöid uue püsiekspositsiooni rajamiseks. Uus püsinäitus keskendub okupatsioonidele, vastupanule, taastumisele ja vabadusele.



Töö ja praktika muuseumis

 

Tule muuseumisse tööle või praktikale!

 

Leiame alati praktikantidele, giididele ja külastusjuhtidele põnevaid ülesandeid. Kui oled huvitatud meie meeskonnaga liitumisest, saada oma sooviavaldus ja CV aadressil info@vabamu.ee.


Aktiivsed tööpakkumised


Otsime meie meeskonda juurde külastusjuhti.

Uuel ametikohal saavad tööülesanneteks olema kvaliteetse teeninduse pakkumine ja külastajate igakülgne abistamine nii muuseumis, muuseumi poes, kohvikus kui ka piletikassas. Kasuks tuleb eelnev töökogemus teeninduse alal.

See aga ei ole peamine, sest meie jaoks on kõige olulisem suurepärane suhtlemisoskus ning soov pakkuda külastajale head elamust.

Kindlasti peaks vabalt rääkima eesti- ja inglise keelt, vene keel suhtlustasandil ning kõik lisakeeled on ainult suureks plussiks!

Meie uuele külastusjuhile pakume tööd graafiku alusel.
Kui soovid meie meeskonnaga liituda ning oled uuteks väljakutseteks valmis, saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile gemma@vabamu.ee.


 Aadressi sisestamisel annad nõusoleku Vabamule uudiskirjade saatmiseks. Oma nõusoleku võid sa soovi korral tagasi võtta.