„Välja ahju tagant!“ Näitus Eesti naisliikumiste 150-aastasest ajaloost.
Avatud 09. märtsist 2023 kuni 10. märtsini 2024.
09. märtsil 2023 avati Vabamus uus
näitus „Välja ahju tagant!“, mis tutvustab Eesti naisliikumiste ajalugu viimase
150 aasta jooksul. Näituse kuraator on muuseumi näituste juht Piret Karro,
kunstnik Flo Kasearu, kujundaja Kaisa Sööt
ja graafiline disainer Sandra Kosorotova. Näitust saadab mitmekesine publikuprogramm.
Eesti ajaloos on võimsaid naisi, kes
on aidanud ehitada demokraatiat, kuid kelle nimed on ajalooraamatutest
tänamatult välja jäänud. Nendes tubades, kus olid Carl Robert Jakobson ja Jakob
Hurt, oli ka Lilli Suburg. Nendes koosolekusaalides, kus viibisid Konstantin
Päts ja Lui Olesk, võtsid istet ka Mari Raamot ja Minni Kurs-Olesk. Iseiseisvas
vabas riigis peavad olema ka naised iseseisvad ja vabad – see arusaam on
demokraatia ülesehitamise juures kehtinud Eesti rahvusliku ärkamise ajast peale
– juba 150 aastat. Ajalootunnis seda aga ei õpetata. Uue näitusega
soovib Vabamu anda neile naistele väärika ja
võrdväärse koha meeste kõrval, keda me kõik teame ja peame meie riigi ajaloo
suurkujudeks.
Näitus tugineb Piret Karro uurimusel „150 aastat Eesti feminismi“, mis avaldati artiklina Vikerkaares 2022. aasta kevadel ning mis kaardistab feminismi ajalugu Eestis.
Piret Karro: „Püüan selles uurimuses
paigutada ühele ajateljele naisliikumised alates 1872. aastast, kui kangrud ja
ketrajad tõusid Narvas üles ebainimlike töötingimuste vastu, kuni tänapäevani,
2022. aastani. See teeb kokku ümmargused 150 aastat. Toon välja lugusid ja
avastusi oluliste naiste elust, tööst ja loomingust, mis rikastavad meie
praegusi teadmisi oma ajaloost.“
Näituse on
jagatud seitsmeks sisupeatükiks:
1. Lilli Suburgi pärand – esimene tütarlastekool ja esimene ajaleht naistele
2. Kreenholmi streik 1872 ja naisliikumise ristumine töölisliikumisega
3. Naisseltsid sõdadevahelises Eesti Vabariigis ja majanduslikult iseseisev naine
4. Mis juhtus 1941? Okupatsiooniaja algus ja Naisliidu laialisaatmine
5. Leida Laius, Malle Meelak ja teised naised Eesti kultuurikaanonis
6. Feminismi tagasitulek taasiseseisvunud Eestisse – lesbiliikumine, kaasaegne kunst
7. Tänapäev ja feministlike praktikate mitmekesisus demokraatlikus Eestis
Kunstnik Flo Kasearu
on just selle näituse jaoks loonud uue skultpuuriseeria „Monumentaalne
hüljatus“, millega püstitasime ajalooliselt olulistele naistele ratsamonumendid.
Igast ajastust leiab naisi, kelle monumenti Eesti linnaruumist ei leia, kes aga
seda kindlasti vääriksid.
„Läbi ajaloo on ratsamonumente püsitatud vaid meestele, nüüd on aeg see viga
parandada. Flo Kasearu käe all valmivad vahvad ja humoorikad
mini-ratsamonumendid, mis aitavad külastajal näituse peategelasi paremini
meelde jätta,“ lisas Karro.
Vabamu missioon on hoida ühiskonnas vabadust ja võrdsust ning aidata tugevdada meie demokraatiat. Eestis on suur sooline palgalõhe naiste kahjuks ja hariduslõhe
meeste kahjuks, kõrge naistevastase vägivalla tase, kõrge meeste suitsiidide
arv jne. Näitusega loodab muuseum panustada võrdsema ühiskonna loomisesse,
võimestades naisi tegema julgemaid valikuid ning mehi tegelema oma tundlikuma
poolega. Näitus on mõeldud väga mitmekesistele sihtgruppidele, kuna võrdsemast
ühiskonnast on kõigil võita.
Näitus on eesti, inglise ja vene keeles ning seda on oodatud vaatama kõik Eesti ajaloo huvilised, samuti naised ja tüdrukud, kes tahavad olla oma elu peategelased, ning mehed ja poisid, kes soovivad murda soostereotüüpseid mustreid.
Näituse projektijuht on Krislin Kämärä ja keeletoimetaja Hille Saluäär.
Näituse toetajad ja koostööpartnerid: Muinsuskaitseamet, kultuuriajakiri
Vikerkaar, Rahvusarhiiv, Filmiarhiiv, ERR arhiiv, Viljandi Muuseum, Narva muuseum,
Harjumaa muuseum, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, C. R. Jakobsoni
Talumuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti
Teatri- ja Muusikamuuseum, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.
Kuraator tänab: Terje Toomistu, Lilian Hiob, Marge Monko, Katrin Kivimaa, Airi Triisberg, Maria Muuk, Mari-Leen Tammela, Aet Kuusik, Rebeka Põldsam, Aro Velmet ja Vikerkaare toimetus.
