Eesti Inimõiguste Keskusest.
Eesti inimõiguste giidi kohaselt on vaenukõne „igas vormis vaenule ja vägivallale üleskutsumine, levitamine või õigustamine üksikisiku või grupi vastu, põhinedes teatud omadustel, nagu näiteks rassil, rahvuslikul kuuluvusel, sool, vanusel, seksuaalsel sättumusel, veendumustel või tervislikul seisundil.”
Vaenukõne äratundmise juures on oluline tähele panna, kas väljaöeldu õhutab vägivallale mingi kindla ühiskonnagrupi vastu, näiteks kas see on rassistlik. Inimõiguste giid ütleb, et vaenukõne piiramine ei riku väljendusvabadust, vaid vastupidi – demokraatliku riigi ülesanne on luua oma elanikele rahulik ja turvaline keskkond, kus nende õigused on kaitstud. Seetõttu tuleb seista ka vägivalda ja diskrimineerimist õhutava vaenukõne vastu.
Seminari esimeses pooles kogume õpilastelt küsimusi vaenukõne teemal, millele annavad EIKi esindajad vastuseid. Seega hea on oma küsimused juba ette välja mõelda! Seminari teises pooles arutleme
Uljana Ponomarjova
toodud näidete üle ja püüame rühmatöödes ja ühises arutelus tuvastada, kas tegu on vaenukõnega või mitte. Seminari modereerivad Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esinaine Maarja Tinn ja Vabamu näituste juht Piret Karro.
Osalejatel palume end enne seminari viia kurssi hea arutelutavaga ning lugeda levinud arutlusvigade artiklit.
Seminarisarja toetab Briti Nõukogu ja Saksamaa Suursaatkond.
