Laupäeval, 3. juunil kell 13 teeb Vabamu uuel Eesti naisliikumiste ajalugu tutvustaval näitusel tuuri kuraator Piret Karro.
Eesti ajaloos on võimsaid naisi, kes on aidanud ehitada demokraatiat, kuid kelle nimed on ajalooraamatutest tänamatult välja jäänud. Nendes tubades, kus olid Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt, oli ka Lilli Suburg. Nendes koosolekusaalides, kus viibisid Konstantin Päts ja Lui Olesk, võtsid istet ka Mari Raamot ja Minni Kurs-Olesk. Iseiseisvas vabas riigis peavad olema ka naised iseseisvad ja vabad – see arusaam on demokraatia ülesehitamise juures kehtinud Eesti rahvusliku ärkamise ajast peale – juba 150 aastat. Ajalootunnis seda aga ei õpetata. Märtsis avatava näitusega soovib Vabamu anda ajaloost tänamatult välja jäänud naistele väärika ja võrdväärse koha meeste kõrval, keda me kõik teame ja peame meie riigi ajaloo suurkujudeks.
Kuraatorituuril räägib Piret Karro Eesti feminismi ajaloost ja ajaloolistest naistest ning tutvustab näituse saamislugu ning põnevaid fakte, mis uurimistöö tegemise käigus ilmsiks on tulnud.
Uus näitus sündis Pireti uurimuse põhjal, mis võtab kokku Eesti 150-aastase naisliikumiste ajaloo. Artikkel „150 aastat Eesti feminismi“ on avaldatud 2022. aasta kevadel Vikerkaares.
Piret Karro: „Püüan selles uurimuses paigutada ühele ajateljele naisliikumised alates 1872. aastast, kui kangrud ja ketrajad tõusid Narvas üles ebainimlike töötingimuste vastu, kuni tänapäevani, 2022. aastani. See teeb kokku ümmargused 150 aastat. Toon välja lugusid ja avastusi oluliste naiste elust, tööst ja loomingust, mis rikastavad meie praegusi teadmisi oma ajaloost.“
Piret Karro on eesti semiootik, ajakirjanik ja kunstikriitik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat ning Kesk-Euroopa Ülikoolis soouuringuid. 2015–2018 töötas ta Müürilehes kultuuri- ja keskkonnatoimetajana. Alates 2020. aastast töötab Piret Karro Vabamu näituste juhi ja kuraatorina.
Tuuril osalemine on muuseumipiletiga ja eelregistreerimisega.
