Ajutised näitused

Uus näitus "Välja ahju tagant!" 

„Välja ahju tagant!“ Näitus Eesti naisliikumiste 150-aastasest ajaloost. Avatud 09. märts 2023 kuni 10. märts 2024.


09. märtsil 2023 avatakse Vabamus uus näitus „Välja ahju tagant!“, mis tutvustab Eesti naisliikumiste ajalugu viimase 150 aasta jooksul. Näituse kuraator on muuseumi näituste juht Piret Karro, kunstnik Flo Kasearu, kujundaja Kaisa Sööt ja graafiline disainer Sandra Kosorotova. Näitus jääb avatuks aastaks ning seda saadab mitmekesine publikuprogramm.

Eesti ajaloos on võimsaid naisi, kes on aidanud ehitada demokraatiat, kuid kelle nimed on ajalooraamatutest tänamatult välja jäänud. Nendes tubades, kus olid Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt, oli ka Lilli Suburg. Nendes koosolekusaalides, kus viibisid Konstantin Päts ja Lui Olesk, võtsid istet ka Mari Raamot ja Minni Kurs-Olesk. Iseiseisvas vabas riigis peavad olema ka naised iseseisvad ja vabad – see arusaam on demokraatia ülesehitamise juures kehtinud Eesti rahvusliku ärkamise ajast peale – juba 150 aastat. Ajalootunnis seda aga ei õpetata. Märtsis avatava näitusega soovib Vabamu anda ajaloost tänamatult välja jäänud naistele väärika ja võrdväärse koha meeste kõrval, keda me kõik teame ja peame meie riigi ajaloo suurkujudeks.


Näitus tugineb Piret Karro uurimusel „150 aastat Eesti feminismi“, mis avaldati artiklina Vikerkaares 2022. aasta kevadel ning mis kaardistab feminismi ajalugu Eestis.

Piret Karro: „Püüan selles uurimuses paigutada ühele ajateljele naisliikumised alates 1872. aastast, kui kangrud ja ketrajad tõusid Narvas üles ebainimlike töötingimuste vastu, kuni tänapäevani, 2022. aastani. See teeb kokku ümmargused 150 aastat. Toon välja lugusid ja avastusi oluliste naiste elust, tööst ja loomingust, mis rikastavad meie praegusi teadmisi oma ajaloost.“

Näituse on jagatud seitsmeks sisupeatükiks:

1.     Lilli Suburgi pärand – esimene tütarlastekool ja esimene ajaleht naistele

2.     Kreenholmi streik 1872 ja naisliikumise ristumine töölisliikumisega

3.     Naisseltsid sõdadevahelises Eesti Vabariigis ja majanduslikult iseseisev naine

4.     Mis juhtus 1941? Okupatsiooniaja algus ja Naisliidu laialisaatmine

5.     Leida Laius, Malle Meelak ja teised naised Eesti kultuurikaanonis

6.     Feminismi tagasitulek taasiseseisvunud Eestisse – lesbiliikumine, kaasaegne kunst

7.     Tänapäev ja feministlike praktikate mitmekesisus demokraatlikus Eestis

 

Kunstnik Flo Kasearu on just selle näituse jaoks loonud uue skultpuuriseeria „Monumentaalne hüljatus“, millega püstitasime ajalooliselt olulistele naistele ratsamonumendid. Igast ajastust leiab naisi, kelle monumenti Eesti linnaruumist ei leia, kes aga seda kindlasti vääriksid.

 
„Läbi ajaloo on ratsamonumente püsitatud vaid meestele, nüüd on aeg see viga parandada. Flo Kasearu käe all valmivad vahvad ja humoorikad mini-ratsamonumendid, mis aitavad külastajal näituse peategelasi paremini meelde jätta,“ lisas Karro.


Vabamu missioon on hoida ühiskonnas vabadust ja võrdsust ning aidata tugevdada meie demokraatiat. Eestis on suur sooline palgalõhe naiste kahjuks ja hariduslõhe
meeste kahjuks, kõrge naistevastase vägivalla tase, kõrge meeste suitsiidide
arv jne. Näitusega loodab muuseum panustada võrdsema ühiskonna loomisesse,
võimestades naisi tegema julgemaid valikuid ning mehi tegelema oma tundlikuma
poolega. Näitus on mõeldud väga mitmekesistele sihtgruppidele, kuna võrdsemast
ühiskonnast on kõigil võita.

Näitus tuleb eesti, inglise ja vene keeles ning seda on oodatud vaatama kõik Eesti ajaloo huvilised, samuti naised ja tüdrukud, kes tahavad olla oma elu peategelased, ning mehed ja poisid, kes soovivad murda soostereotüüpseid mustreid.

Näituse projektijuht on Krislin Kämärä ja keeletoimetaja Hille Saluäär.

Näituse toetajad ja koostööpartnerid: Muinsuskaitseamet, kultuuriajakiri
Vikerkaar, Rahvusarhiiv, Filmiarhiiv, ERR arhiiv, Viljandi Muuseum, Narva muuseum,
Harjumaa muuseum, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, C. R. Jakobsoni
Talumuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti
Teatri- ja Muusikamuuseum, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Kuraator tänab: Terje Toomistu, Lilian Hiob, Marge Monko, Katrin Kivimaa, Airi Triisberg, Maria Muuk, Mari-Leen Tammela, Aet Kuusik, Rebeka Põldsam, Aro Velmet ja Vikerkaare toimetus.

Fotol kuraator Piret Karro ja kunstnik Flo Kasearu näitust ettevalmistamas.