Uudised

Soome blogi Sooloiluja külastas KGB vangikonge

Soome blogi Sooloiluja pidaja Henna Mikkilä külastas KGB vangikongide püsinäitust "KGB (m)aja lugu" ning kirjutas näitusest soomekeelse artikli "KGBn tutkintavankila ja pala synkintä historiaa". Eestikeelse tõlke andis artiklile Terhi Pääskylä-Malmström.


KGB vangikongid ja tükike sünget ajalugu


Mu süda valutab mõeldes Tallinnas kõigest 30 aastat tagasi toime pandud inimsusevastastele kuritegudele. Üheks kuritegude toimumispaigaks oli maja, mis seisab tänaseni vanalinna südames, Pika ja Pagari tänavate ristis. Vaid mõned trepiastmed tänavatasandist allpool asub KGB maa-alune eeluurimisvangla, mille seinad on olnud tunnistajaks üle mõistuse ulatuvatele koledustele.

Sellised „vaatamisväärsused“ tekitavad minus vastandlikke mõtteid. Ühelt poolt sooviksin silmad kinni pigistada, sest teadmine on liiga valus. Niisiis leian ennast mõtlemast, kas reisil poleks toredam, kui keskenduda rõõmsamatele asjadele. Teiselt poolt on okupatsioon ja selle jooksul toime pandud ebaseaduslikkused niivõrd märkimisväärne osa Eesti ajaloost, et oleks lausa ebaõiglane teemasse mitte süüvida – muidugi lisaks kõigele positiivsele.


Juugendstiilis pakend, kõhedust tekitav sisu

Väljastpoolt on juugendstiilis maja ilusti korda tehtud. 1912. aastal valminud hoone ehitati uhkeks elumajaks, millena see pärast ajaloo süngeid keerdkäike jälle teenib.
Maja ajalugu on väga kirev. Kohe pärast Eesti iseseisvumist, 1918. aasta märtsis, tegutses majas Eesti Vabariigi ajutine valitsus ja aastatel 1918–1920 juhiti majast ka Vabadussõda. Tegemist on tõepoolest ajaloolise hoonega.

Paraku on suursuguse maja minevikus ka periood, mille jooksul asusid selle keldris Eesti kõige kurikuulsamad vangikongid. KGB peakorter tegutses selles majas peaaegu 50 aastat.


KGB vangikongid on tükike Eesti süngeimat ajalugu

Kohe pärast Eesti okupeerimist 1940. aastate alguses ehitas NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (hiljem tuntud kui KGB) maja keldrikorrusele eeluurimisvangla. Seal peksti ja piinati ülekuulamisele kutsutud inimesi kõige hirmsamatel viisidel. Juhul kui ülekuulatav üldse ellu jäi, ootas teda ees kohtuotsus, mille tulemusena viidi ta vangilaagrisse või otse hukatavaks. Vangla töötas 1941. aastast kuni 1950. aastateni, kuid majas toimunud koledused on eestlaste mällu sügavale sööbinud.
50 aastat võimutsenud vallutaja tekitas kohutaval hulgal inimlikke tragöödiaid, millest üksikuid see muuseum tänapäeval esitleb.

Aastakümneid kestnud terrori võrk on kootud üksikisikute läbi elatud hirmudest. Okupandi kuriteod ärkavad ellu, sest statistika asemel tuuakse välja ohvrite näod ja lood. Just selles õnnestuvad KGB vangikongid oma koleduses suurepäraselt.
KGB vangikongid on kompaktne näitus, mille vaatamine viib alla ühe tunni. Muuseumi pikas koridoris asuv visuaalne ajajoon annab kiire ülevaate okupatsiooniaegsest ajaloost. Koridoris asuvast kuuest vangikongist räägib igaüks tükikese võrra sellest ajajärgust, mil Nõukogude Liiduna tuntud külm ja ebainimlik riigikord halastamatult oma vaenlastest lahku pürgis.