Püsinäitused

"Vabadusel ei ole piire"

Okupatsioonidest, vastupanust, taastamisest ja vabadusest kõnelev näitus “Vabadusel ei ole piire” koosneb viiest osast: "Ebainimlikkus", "Eksiilis", "Nõukogude Eesti", "Taastamine", "Vabadus".



 

Ebainimlikkuse osa vaatab tagasi meie lähiajaloo hetkedele, kui inimlikkuse põud kummitas kõiki siin elavaid inimesi.

 

Näituseosas Eksiilis jutustavad esemed ühes visuaalsete ja graafiliste elementidega eestlaste lugu piiri taga, eksiilis.

 

Nõukogude Eesti elule keskenduv näituseosa jaguneb kaheks. Esmalt käsitleme nõukogude korra kehtestumist ühes indiviidi ees seisnud  ideoloogiliste valikutega. Teine suurem teema on nõukogude inimese argipäev koos selle kultuuriliste kurioosumite ning nähtustega.

 

Iseseisvuse taastamise korrus käsitleb laulva revolutsiooni ja iseseisvuse taastamise aega 1987. aasta fosforiidisõjast kuni Eesti astumiseni Euroopa Liitu 2004. aastal. Ekspositsiooni keskmes on kaheksa inimest, keda ajalooraamatutest ei leia.

 

Vabaduse osa vaatab vabadust kui pingeseisundit, milles tuleb leida tasakaalu keskpunkt vabaduste ja kohustuste vahel.  

 

Püsinäituse loomisse olid kaasatud spetsialistid nii oma majast kui ka väljastpoolt. Inimsusevastaste kuritegude teemaruumi kuraator on Sander Jürisson. Teise maailmasõja aegset põgenemist ning eestlaste elukäiku paguluses avab Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur Maarja Merivoo-Parro. Nõukogude Eesti elu käsitleva ala kuraator on Tallinna Ülikooli lektor PhD Uku Lember. Iseseisvuse taastamisele keskenduva näituseosa koostas Oxfordi ülikooli järeldoktorant PhD Aro Velmet. Vabaduse teemaruumi sisu lõid kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik ja kunstnik Kaido Ole. Muusikalise kujunduse sisehoovi lõi muusik Taavi Tulev. 


Teekonnale viib e-giid

 

Teekonnal läbi muuseumi on külastaja saatjaks spetsiaalselt meie püsinäitust silmas pidades välja töötatud e-giid, mis viib kaasavale ja mõtisklevale rännakule lähimineviku radadel.  

E-giidi pakume üheksas keeles (eesti, vene, inglise, soome, saksa, prantsuse, hispaania, läti, leedu). Giiditekstid on loonud dramaturg Eero Epner.


Lastega muuseumisse

 

Muuseumis on ka tegevused lastele, mis pakuvad meeldejäävat ja põnevat kogemust tervele perele. Tegevuslehe – ja paikade ning e-giidi abil räägime kaasakiskuvatel teemadel lugusid eri vanuseastmetele. Peretasandi loomisel on meile abikäe ulatanud Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorant Sireli Uusmaa. 


Peretasand pälvis 2019. a muuseumiauhindade jagamisel aasta muuseumihariduse edendaja tiitli.


Ekskursioon püsinäitusel
Soovi korral saab püsinäitusega tutvumiseks tellida ka eskursiooni. Ekskursioon kestab sõltuvalt soovist kas 60 või 90 minutit ning osaleda saab kuni 25 inimest.


Ekskursioonide hinnad:
60/90 min eesti keeles 40/50 €.  
60/90 min võõrkeeles 50/60 €. 

Lisandub muuseumipilet.
Lisainfo

Näituse nimest


Vabaduse tähendus on taas teravalt päevakorral. Mis on vabadus? Kes selle defineerib? Kuidas vabadusega manipuleeritakse? Kas vabadusel on piirid? Viimase aastasaja jooksul on eestimaalased korduvalt kogenud vabaduse haprust. Me oleme vabaduse võitnud, kaotanud ja taas võitnud. Meie vabadust – nii vaimset kui ka füüsilist – on proovitud kord rohkem, kord vähem kärpida ja piiridesse suruda. Seda on teinud nii omad kui ka võõrad. Aga meie kogemus näitab, et vabadust ei saa piirata, vabadusel ei ole piire. Inimeste vabaduseiha on tugevam kui ükskõik millised köidikud.

Oleme laenanud näituse pealkirja Läti kirjanikult Nora Ikstenalt. Sest vabadusiha ei ole omane vaid eestimaalastele, sest see ei ole ainult meie lugu. See on lugu vabadusest, inimlikkusest, inimestest. Igal pool.

Püsinäituse eksponaadid

Tutvu Vabamu püsinäituse ajalooliste objektidega

Mõtete lugeja

Selle elektrimasinaga aurutas KGB 1970. aastatel lahti ümbrikke. Kõik kirjad, pakid, postkaardid jne, mis tulid välismaalt või sinna saadeti, otsiti või loeti läbi. Pakkidest võeti sageli väärtuslikum osa endale (head sigarid, kohv jms) ja saadeti pooltühjad pakid edasi nende lõppsaajatele. Ümbrikud aurutati lahti, kirjad loeti läbi ning ebavajalik lõigati välja või plätserdati kokku.

Ülinapid pääsemised

Ühel septembriõhtul ütles ema Urvele: „Nüüd ma räägin sulle midagi, mida sa ei tohi kellelegi rääkida. Me sõidame homme Rootsi." 14-aastane Urve pakkis kaasa väikese seljakoti, kuhu pani kolm matemaatikaõpikut − ta ei tahtnud klassikaaslastest maha jääda ning lootis, et kui ta kohe-kohe tagasi tuleb, saab ta jätkata teistega võrdselt. Järgmisel päeval sõitis ta üle mere Rootsi, kuhu jäi pooleks sajandiks.

Kirvega sõna kallale

Raamat on kirvega pooleks raiutud − keegi on saanud käsu hävitada keelatud kirjandust ning kasutanud kõige primitiivsemat lahendust. Raiumise põhjus on kummaline: teose autor, prantsuse bioloog, oli NSVLi Teaduste Akadeemia kahekordne auliige, kes selles raamatus propageeris eugeenikat, kuid põlu alla oli sattunud hoopis raamatu tõlkija Leo, kelle tõlgitud teosed kästi hävitada.

Keelatud relv

Kirjutusmasinad olid KGB silmis äärmiselt ohtlikud. Seetõttu olid kõik kirjutusmasinad seerianumbrite järgi arvele võetud, ostjad registreeriti ning igalt masinalt võeti trükiproov. Seeläbi sai kindlaks teha, kes ja millise masinaga on keelatud kirjandust kopeerinud, avalikke pöördumisi koostanud jne. Avalik kommunikatsioon oli range kontrolli all ning ainult käsitsi ning salaja koostatud kirjutised olid vahendiks, kuidas levitada teistsugust informatsiooni.