Õppematerjalid

Kirjasõna – propagandarelv või vahend vastupanuks?

Sissejuhatus – arutelu

  • Milline võim on kirjasõnal? Tooge näiteid.
  • Millal muutub kirjutatud sõna ohtlikuks?
  • Mis on propaganda?


Ülesanne I – kõne propagandarelvana

  • Märkige ära korduvad sõnad alljärgnevas tekstis (v.a sidesõnad). 
    Saate selleks kasutada ka mõnda sõnapilve loomiseks mõeldud keskkonda, nt Mentimeter. 

    Küsimused:
  • Milliseid sõnu kõnes kõige enam korratakse? Mida võib sellest järeldada?
  • Milliseid propagandavõtteid kõnes on kasutatud, et selle sisu oleks mõjuv?

Seltsimehed, missugune see meie elu siis on? Vaadakem tõele näkku: meie elu on vilets, täis töörügamist ja üürike. Me sünnime, meile antakse just nii palju süüa, et meil hing sees püsiks. Ükski Inglismaa loom, ei tea, mida tähendab õnn või jõudeaeg. Ükski Inglismaa loom ei ole vaba. Loomade elu on üksainus viletsus ja orjus – see on sulatõde. Aga kas see kõik ikka on lihtsalt looduse kord? Kas see tuleb sellest, et meie maa on liiga vaene, et kindlustada korralikku elu oma asukaile? Inglismaal on viljakas pind, hea kliima, maa suudab anda rohkesti toitu võrratult suuremale hulgale loomadele. Miks me siis üha viletsuses vireleme? Aga sellepärast, et inimesed meilt peaaegu kogu meie töövilja ära röövivad. Siin, seltsimehed, on kõigi meie hädade põhjus. Seda võib kokku võtta ühteainsasse sõnasse – inimene. Inimene on meie ainus tõeline vaenlane. Kukutage inimene ja nälja ning üle jõu käiva töö peamine põhjus on igaveseks ajaks kõrvaldatud. Kas pole siis päevselge, et kõik hädad loomade elus tulevad inimese türanniast? Vaja ainult inimesest lahti saada ja meie töö vili jääb meile endile. Peaaegu üleöö saaksime rikkaks ja vabaks. Ärge iial kuulake, kui teile räägitakse, et inimestel ja loomadel on ühised huvid, et ühtede heaolu on teistegi heaolu. Inimene ei teeni ühegi muu olendi huve peale iseenda. Kõik inimesed on vaenlased. Kõik loomad on seltsimehed.

Katkend George Orwelli romaanist „Loomade farm“. Tallinn: Tänapäev, 2003, lk 9–11

Ülesanne II – põgenemine väljamõeldud maailma

  • Loe läbi lühiülevaade Rumeenia diktatuuriaastatest. Mira Feticu meenutab allolevas videos, mis tunne oli elada diktatuuririigis. Vaadake videot ja tehke märkmeid. Pärast vaatamist vastake küsimustele.


Kommunistlik Rumeenia


Aastatel 1967–1989 oli Rumeenia Nicolae Ceaușescu ja tema abikaasa Elena hirmuvalitsuse all. Kommunistlik Rumeenia muutus aastatega aina isoleeritumaks ja vaesemaks. 1989. aasta detsembris suruti vägivaldselt maha rahvaülestõus, selle tagajärjel kaotas elu rohkem kui tuhat inimest. Diktaator koos abikaasaga arreteeriti ja hukati pärast näidisprotsessi sama aasta 25. detsembril.

  • Vaata videot

Mira Feticu mäletab oma lapsepõlvest kommunistlikus Rumeenias (ta on sündinud 1973. aastal Breazas) peamiselt näljatunnet, mis oli nii tugev, et ta otsis laua alt toiduraase. Talle võib veel praegugi – kolmkümmend aastat pärast kommunistliku režiimi langemist – tulla nutt kurku, kui on võimalus valida kahte sorti leiva vahel. Lapsena põgenes ta tegelikkuse eest raamatute maailma. Seal avanes talle paralleeluniversum, tulvil mõtteid ja võimalusi, mis oleksid diktaator Nicolae Ceaușescu valitsuse all olnud kujuteldamatud. Feticust sai kirjanik ja luuletaja ning ta kolis 2005. aastal Hollandisse.


Küsimused:

  • Milliste sõnadega Mira oma kunagisi tundeid kirjeldab? (Sõnapilv)
  • Milliste sõnadega ta kirjeldab ja iseloomustab tollast ühiskonda?


Ülesanne III – teemantluuletuse kirjutamine

Luuletuse kirjutamise juhend:

  • esimene rida – teema ühesõnaline kirjeldus ehk pealkiri (nimisõna - “Diktatuur”)
  • teine rida – teema kahesõnaline kirjeldus (kaks omadussõna)
  • kolmas rida – teema kolmesõnaline kirjeldus
  • neljas rida – neljasõnaline lause, mis väljendab teemaga seotud tundeid
  • viies rida on sünonüüm, mis kordab pealkirja

    Näide: 

Vabamu 
Kaasav Mõtlemapanev
Harimine Mõtestamine Mäletamine
Mulle meeldib Vabamus käia
Muuseum 

Ülesanne IV – kirjasõna mõju inimesele

Struktureeritud vestlus paarides. Paarilised esitavad teineteisele etteantud küsimusi ja vajadusel lisavad omaltpoolt täpsustavaid küsimusi.


Küsimused:

  • Milline raamat on sind kõige enam mõjutanud?
  • Kas mõni raamat on sind suunanud vaatama ennast, teisi või maailma teise nurga alt?
  • Milline kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev raamat oleks diktatuuririigis keelatud? Millisel põhjusel?
  • Kas tead mõnda Eesti kirjaniku teost, mis oli Nõukogude okupatsiooni ajal keelatud kirjanduse nimistus? Nimeta see.



Kokkuvõte ja arutelu

1981. aasta Loomingu septembrinumbris ilmus Andrus Rõugu luuletus, "Silmades taevas ja meri". See luuletus tekitas suure skandaali ja Andrus Rõuk heideti seetõttu Kunstiinstituudist välja.

  • Miks? Kas tänapäeval võib veel Eestis või mõnes Euroopa riigis midagi sarnast juhtuda? Selgita.

Silmades taevas ja meri

Inimene sinisilmne

Nagu peoga kühveldet teri

Imeline valge

 

Meeled tuultele valla

Uued vaod vaotuman palge

Süda sädemeid kalla

Tuli kõik neelab alla

 

Voogab päev üle lõõsan maa

Algaman merel kui tõus

Lebada kauem ei saa

Geenid veel jõus

Eestimaa



 Aadressi sisestamisel annad nõusoleku Vabamule uudiskirjade saatmiseks. Oma nõusoleku võid sa soovi korral tagasi võtta.